Kyproc tiim sai kokku pandud meestest, kes kardavad lumelabidaid rohkem kui tuld. Lumelabidale mõeldes meenuvad kohe külmad tuuled, lumi ja õhukesed vanaema kootud kindad, mis labida varre külge külmuvad. Lumekoristus ei ole alati ebameeldiv tegevus. Kuid neid pühapäeva hommikuid, kus kohe tahaks lund lükata ja naabrimehega ilmast rääkida, on haruldaselt vähe. Seega, nüüd on aeg varrukad üles kerida ja erinevalt jutu meestest mõni lahendus ilmavalgele tuua. 

Kyproc, kas mitte veidi vale nimi sellise projekti tarvis? Kyproc ei sümboliseeri materjali, millest meie masin valmima hakkab, vaid Eestlaste vendi ja õdesid, kes trotsides külma ilma Soomes ja Norras paigaldavad Küproki. Just nende visadus ja ilmastikukindlus on olnud meile suurimaks inspiratsiooniks lumeroboti ehitusel. 

Enne veel kui võistlusel osaleda saime, oli vaja kokku panna tiim. Isesõitva ja tegutseva lumekoristus roboti ehituseks on vaja suurt meeskonda. Keegi peab tiimi töös hoidma, keegi peab arvutitega läbi saama, keegi peab erinevatest sensoritest aru saama, mõni peab mehaanikaga hakkama saama, keegi võiks lumekoristusest  teada ja vähemalt üks peab suutma seda kõike teistele jutustada. Meie meeskond koosneb üheksast lund kartvast ja küprokipanijaid austavast eesti mehest. Just tugev tiim, koostöö võime ning tuleviku visioon on selle eduloo aluseks.